Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerimine
Lisa 1. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamine link opens on new page
Lisa 1.1 Õpilase individuaalse arengu järgimise kaart
Lisa 2. Individuaalse õppekava koostamine link opens on new page
Lisa 2.1 Individuaalne õppekava
Lisa 2.2 Taotlus rakendada õpilasele individuaalne õppekava
Lisa 3. Individuaalne õppetöö kaart
Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS) on koordinaatori ülesandeks haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.
Koordinaator toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja juhtkonnale ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
Kooli poolt rakendatud meetme tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.
Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab koordinaator koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.
Koolivälise nõustamismeeskonna määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab koordinaator koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamismeeskonna soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamismeeskonna poole pöördumiseks.
Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, siis koordinaator pöördub õpilase elukohajärgse omavalitsuse poole, kes koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagab õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt.
Koordinaator:
1. kaardistab koostöös tugisüsteemi spetsialistide ja aineõpetaja või klassijuhatajaga kooli haridusliku erivajadusega õpilased;
2. tagab iga õppeaasta alguses ja jooksvalt EHIS-e registri nõuetele vastava täitmise haridusliku erivajaduse osas;
3. vastavalt erivajadusele määrab koostöös tugisüsteemi spetsialistidega õpilasele sobiva õpiabivormi;
4. koordineerib tugisüsteemi koostööd koolis ja väljaspool kooli;
5. jälgib õpiabi tõhusust;
6. vajadusel kutsub kokku tugisüsteemi töögrupi;
7. nõustab lapsevanemaid;
8. teeb ettepanekuid juhtkonnale tugisüsteemide töö parendamiseks;
9. vastutab tugisüsteemi tööplaani ja dokumentatsiooni täitmise eest;
10. hoiab end kursis haridusliku erivajaduse alase seadusandlusega.
Lia Läänesaar