Tugiteenused
Sotsiaalpedagoogiline abi
Kui lapsevanem märkab käitumis- või suhtlemisprobleeme ning ei oska olukorda lahendada, võib nõu pidada sotsiaalpedagoogiga.
Iga laps saab esimesed õpikogemused oma perekonnas. Lapse isiksuse areng sõltub sellest, kuivõrd turvaliselt on ta kiindunud temale olulistesse täiskasvanutesse. Kasvamiseks vajavad lapsed oma vanemate tingimusteta armastust, hoolivust ning kindlustunnet. Lapse eneseväärikusetunne ja eneseusaldus tekivad läbi kogemuse, et oled armastatud.
Lapsevanemad ei peaks keskenduma sellele, kuidas last muuta, vaid pigem sellele,kuidas temaga kontakti saada. Halvasti käitub laps, kes tunneb ennast ebakindlalt. Seetõttu on oluline mõista, mis on lapse käitumise taga. Tähtis on, et täiskasvanud aitavad lapsel mõista tema käitumise eesmärki ning märgata lapse probleemse käitumise taga tema normaalseid ja terveid vajadusi.
Lapse isiksus areneb lapse võimekuse ja ümbruskonna suhtumise kaudu temasse. Kui aga last ümbritsev kasvukeskkond ei võimalda tal oma elujõudu rakendada, võib see esile kutsuda halba enesetunnet, agressiivsust, eemaletõmbumist, tõrjutust eakaaslaste pool. Oht on sattuda sotsiaalsesse isolatsiooni, mis omakorda võib süvendada perekonnas abituse tunnet. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, tuleb suuremat tähelepanu pöörata tema tundeelu ja emotsionaalse arengu kujundamisele.
Kui lapsevanem märkab oma lapse käitumises tunnuseid, mis viitavad käitumis- ja /või suhtlemisprobleemidele ning kui lapsevanem on jõuetu/abitu olukorda lahendama, siis üheks võimaluseks on pöörduda nõu saamiseks piirkondliku õppenõustamiskeskuse poole. Professionaalse nõustaja abiga leitakse üheskoos olukorrale lahendus ning katsetatakse erinevaid toimetulekustrateegiaid, kasutades kaasaegseid kasvatusvõtteid.
Iga lapsevanema kohus on anda oma lapsele teada, et ta on kallis ning tema heaolu on lapsevanemale tähtis, tunnustage oma laste edusamme ning märgake muret, säilitage tasakaal keerulistes olukordades ning uskuge, siis suudavad meie lapsed õppida käituma ka keerulistes olukordades. Sest tihti peegeldavad nad just täiskasvanute käitumist ning seda, kuidas on nendega käitutud.
Õpilane, pöördu sotsiaalpedagoogi poole kui:
- sa tunned, et sul on muresid, mis takistavad koolis käimist, edukat õppimist jms, ning millele ei leia iseseisvalt lahendusi;
- sul on koduseid või isiklikke probleeme;
- sul on kohanemisraskused;
- sind kiusatakse või tõrjutakse;
- sa soovid karjäärinõustamist.
Lapsevanem, pöörduge sotsiaalpedagoogi poole kui:
- soovite rääkida oma lapse õpi-, käitumis- või kohanemisraskustest või muudest kooliga seotud probleemidest.
Õpetaja, pöördu sotsiaalpedagoogi poole kui:
- tunned, et vajad abi klassi või õpilasega seotud probleemi lahendamisel.
Sotsiaalpedagoogi tööaeg: E-R 8:00 – 15:00
Vestlemiseks palun leppida kokku aeg.
Greete Piksar
greete.piksar@jjaani.edu.ee
56 97 11 09
Sotsiaalpedagoogiline abi
Kui lapsevanem märkab käitumis- või suhtlemisprobleeme ning ei oska olukorda lahendada, võib nõu pidada sotsiaalpedagoogiga.
Iga laps saab esimesed õpikogemused oma perekonnas. Lapse isiksuse areng sõltub sellest, kuivõrd turvaliselt on ta kiindunud temale olulistesse täiskasvanutesse. Kasvamiseks vajavad lapsed oma vanemate tingimusteta armastust, hoolivust ning kindlustunnet. Lapse eneseväärikusetunne ja eneseusaldus tekivad läbi kogemuse, et oled armastatud.
Lapsevanemad ei peaks keskenduma sellele, kuidas last muuta, vaid pigem sellele,kuidas temaga kontakti saada. Halvasti käitub laps, kes tunneb ennast ebakindlalt. Seetõttu on oluline mõista, mis on lapse käitumise taga. Tähtis on, et täiskasvanud aitavad lapsel mõista tema käitumise eesmärki ning märgata lapse probleemse käitumise taga tema normaalseid ja terveid vajadusi.
Lapse isiksus areneb lapse võimekuse ja ümbruskonna suhtumise kaudu temasse. Kui aga last ümbritsev kasvukeskkond ei võimalda tal oma elujõudu rakendada, võib see esile kutsuda halba enesetunnet, agressiivsust, eemaletõmbumist, tõrjutust eakaaslaste pool. Oht on sattuda sotsiaalsesse isolatsiooni, mis omakorda võib süvendada perekonnas abituse tunnet. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, tuleb suuremat tähelepanu pöörata tema tundeelu ja emotsionaalse arengu kujundamisele.
Kui lapsevanem märkab oma lapse käitumises tunnuseid, mis viitavad käitumis- ja /või suhtlemisprobleemidele ning kui lapsevanem on jõuetu/abitu olukorda lahendama, siis üheks võimaluseks on pöörduda nõu saamiseks piirkondliku õppenõustamiskeskuse poole. Professionaalse nõustaja abiga leitakse üheskoos olukorrale lahendus ning katsetatakse erinevaid toimetulekustrateegiaid, kasutades kaasaegseid kasvatusvõtteid.
Iga lapsevanema kohus on anda oma lapsele teada, et ta on kallis ning tema heaolu on lapsevanemale tähtis, tunnustage oma laste edusamme ning märgake muret, säilitage tasakaal keerulistes olukordades ning uskuge, siis suudavad meie lapsed õppida käituma ka keerulistes olukordades. Sest tihti peegeldavad nad just täiskasvanute käitumist ning seda, kuidas on nendega käitutud.
Õpilane, pöördu sotsiaalpedagoogi poole kui:
- sa tunned, et sul on muresid, mis takistavad koolis käimist, edukat õppimist jms, ning millele ei leia iseseisvalt lahendusi;
- sul on koduseid või isiklikke probleeme;
- sul on kohanemisraskused;
- sind kiusatakse või tõrjutakse;
- sa soovid karjäärinõustamist.
Lapsevanem, pöörduge sotsiaalpedagoogi poole kui:
- soovite rääkida oma lapse õpi-, käitumis- või kohanemisraskustest või muudest kooliga seotud probleemidest.
Õpetaja, pöördu sotsiaalpedagoogi poole kui:
- tunned, et vajad abi klassi või õpilasega seotud probleemi lahendamisel.
Sotsiaalpedagoogi tööaeg: E-R 8:00 – 15:00
Vestlemiseks palun leppida kokku aeg.
Greete Piksar
greete.piksar@jjaani.edu.ee
56 97 11 09